Keemiliste ja mehaaniliste meetoditega toodetud paberimassi nimetatakse pleegitamata paberimassiks, mis on tavaliselt kollane või pruun. Paberi kasutamise ja esteetika nõuete täitmiseks tuleb paberimassi pleegitada. Pleegitamine hõlmab sobivate pleegitusainete kasutamist tselluloosi ligniini sadestamiseks või värvituks muutmiseks oksüdatsiooni, redutseerimise või lagunemise teel, valgendades seega paberimassi.
Vaatame mõnda levinumat pleegitamismeetodit:
1. Oksüdatiivne pleegitamine: see meetod kasutab oksüdeerivaid pleegitusaineid, näiteks hüpokloritit, et lõhustada ligniini struktuuri ja lahustada see, suurendades seeläbi paberimassi valgedust. See kloori-põhine pleegitusaine põhjustab aga märkimisväärset keskkonnareostust ja on järk-järgult asendatud hapniku-põhiste pleegitamismeetoditega.
2. Redutseeriv pleegitamine: see meetod kasutab redutseerivaid pleegitusaineid, et muuta kromofooride struktuuri, põhjustades värvide kadumist. See sobib suure -saagiga tselluloosi, nagu hakkpuidu ja kemimehhaanilise tselluloosi, pleegitamiseks, kuna see ei põhjusta kiukomponentide kadu ja säilitab paberimassi algsed omadused. Selle pleegitamismeetodiga toodetud paberi valgedus ei ole aga kuigi stabiilne ja see taastub pärast mõnda aega valguse käes viibimist oma esialgse värvi.
